Tarot: päritolu, sümbolid ja areng

Tarot on tänapäeva üks populaarsemaid esoteerika praktikaid. Sotsiaalmeedias on tarot-lugejaid miljonid, tarot-pakke müüakse rohkem kui kunagi varem, ning kaasaegne kunstigraafika on muutnud uute pakkide loomise omaette väikseks tööstuseks. Tarot ja horoskoop on kaks kõige levinumat lääne ennustustööriista, mida sageli kasutatakse paralleelselt: paljud kaasaegsed lugejad kombineerivad tarot’i ja sünnihoroskoobi, et anda terviklikum pilt inimese olukorrast.

Vaatamata oma populaarsusele on enamus inimeste arusaam tarot’ist sügavalt vale. Müüt iidsest Egiptuse päritolust on visa kaduma, kuigi tarot’i tegelik ajalugu on palju lähemal ja palju huvitavam, kui populaarne narratiiv seletab. Tarot ei ole iidne Egiptuse mütoloogia kaardimäng, vaid 15. sajandi Põhja-Itaalia mängukaardid, mis 18. sajandi lõpus okultistide käes muutusid esoteerilise süsteemi tööriistaks.

Selles postituses sukeldume tarot’i ajalukku sügavamalt, kui kolmandas üldises postituses jõudsime. Vaatame, kuidas Itaalia mängukaardid muutusid prantsuse okultistide käes ennustustööriistaks. Räägime Eliphas Lévi sünteesist, mis sidus tarot’i kabbala ja horoskoobi süsteemiga. Tutvume Pamela Colman Smith’i ja Arthur Edward Waite’i revolutsioonilise paki sünniga 1909. aastal. Loetleme kõik 22 Suur Arkana kaarti ja räägime tänapäeva tarot’i kogukondadest. See postitus on osa pikemast okultismi ja esoteerika sarjast, mille alustasime üldise ülevaatega okultismi kohta, ning mille kolmas peamine osa käsitleb maagia traditsioone maailma religioonides.

---

Itaalia päritolu, mitte Egiptus

Tarot’i sünnikoht ei ole iidne Egiptus, vaatamata sellele, mida 18. sajandi okultistid hiljem väitsid. Tarot’i tegelik ajalooline päritolu on 15. sajandi Põhja-Itaalia, eriti Milano ja Ferrara hertsogkondade õukondades. Sõna tarocchi itaaliakeelne juur tähendab umbkaudu “rumalust” või “lollust” (algupäranst tüvist taroch), ning algselt oli tegemist kaardimängu nimega, mitte ennustamise süsteemiga.²⁵

Vanim säilinud tarot-pakk on Visconti-Sforza pakk, mis loodi Milano hertsogi perekonna jaoks 1440. aastate paiku. Tellija oli tõenäoliselt Filippo Maria Visconti (1392-1447), Milano viimane Visconti hertsog, kelle õukond tegeles intellektuaalse mänguga ja sümboolse esitusega. Pärast Filippo surma jätkas tema väimees Francesco Sforza, kes oli sõjamees Milano ja Veneetsia teenistuses, tarot’i traditsiooni. Tänase päevani on säilinud umbes 15 osaliselt täielikku või katkematut Visconti-Sforza pakki, mille kaardid on hoiul mitmes muuseumis üle maailma, sealhulgas Yale’i ülikoolis, New Yorgi Morgan Library’is ja Bergamo Accademia Carrara’s.

Visconti-Sforza pakid olid luksusobjektid. Käsitsi maalitud kuldsete ja värviliste lehestikuga, kõik kõrgkvaliteetsest pärgamendist tehtud, need olid mõeldud nii mängu jaoks kui ka staatuse näitamiseks. Üks pakk võis maksta tänapäeva rahas kümneid tuhandeid eurosid. Need ei olnud okultsed tööriistad, vaid kunstiteosed ja meelelahutusvahendid.

Tarot’i ajaloos on tähelepanuväärne fakt, et kogu järgnevad kolm sajandit (1450-1750) oli tarot lihtsalt mängukaardid. Põhi-Itaalias mängiti tarocchi-mängu, mis on trikiosumäng, sarnane bridge’iga, kus mängijad peavad teatud kaartidega trikke võtma. Mäng levis Itaalia kaudu Prantsusmaale (kus seda hakati nimetama tarot), Saksamaale (tarock) ja teistesse Euroopa riikidesse. Tarot de Marseille, mis kujunes välja 17. sajandi Lõuna-Prantsusmaal, sai standardiks ja kannab tänase päevani eraldi traditsioonilise tarot’i nime.

78 kaardi struktuur kujunes välja juba Visconti-Sforza perioodil ning on jäänud praktiliselt muutumatuks tänase päevani: 22 Suur Arkana (trionfi ehk triumf-kaardid) ja 56 Väike Arkana (neli masti, igaüks 14 kaardiga). See on hämmastav näide kultuurilisest järjepidevusest 600 aasta vältel.

---

18. sajand ja tarot’i okultiseerimine

Pööre tarot’i suunas okultsest süsteemist toimus 18. sajandi lõpus Prantsusmaal. Antoine Court de Gébelin (1719-1784), prantsuse pastor, vabamüürlane ja kirjastaja, avaldas 1781. aastal oma mahuka teose Le Monde primitif ühe köite osana essee, kus ta esitas revolutsioonilise (kuigi vale) väite: tarot ei ole pelgalt mängukaardid, vaid iidse Egiptuse tarkuse jäänuk, mille egiptuse preestrid olid säilitanud läbi sajandite mängukaartide kujul, et need kristliku kirikus tagakiusu eest peita.²⁶

Court de Gébelin’i teooria ei pea paika. Tarot’i ikonograafia ei sisalda Egiptuse sümboolikat, ning ajalooline jälg viib selgelt 15. sajandi Itaaliasse. Aga tema essee oli äärmiselt mõjukas. See käivitas terve tarot’i okultismi traditsiooni, mis kasvas 19. ja 20. sajandil massiliseks lääne esoteerika praktikaks.

Jean-Baptiste Alliette (1738-1791), kes esinas pseudonüümi all Etteilla, oli Court de Gébelini järgija ja esimene professionaalne tarot-lugeja ajaloos. Etteilla pakkus oma teenuseid Pariisis ja avaldas mitu raamatut tarot’i kasutamisest ennustamise tööriistana. Tema poolt loodud süsteem (tema oma pakk on tuntud kui Etteilla-tarot) oli esimene tarot-traditsioon, mis oli algusest peale loodud okultseks kasutamiseks, mitte kohandatud olemasolevast mängust. Etteilla töötas välja konkreetseid kaardimustreid ja levitusvorme (spreads), mida tarot-lugejad tänase päevani kasutavad.

19. sajandiks oli tarot Prantsusmaal kindlalt okultne tööriist, kuigi see polnud veel integreeritud laiema lääne esoteerikaga. See integratsiooni samm jäi järgmise põlvkonna eestvedaja teha.

---

Eliphas Lévi: tarot, kabbala ja horoskoop ühte sünteesi

Eliphas Lévi (1810-1875), prantsuse okultist ja endine seminarist, oli 19. sajandi lääne esoteerika kõige tähtsam üksik figuur. Tema kahe köiteline teos Dogme et Rituel de la Haute Magie (“Kõrgmaagia dogma ja rituaal”, 1854-1856) sünteesis kabbala, hermetismi, alkeemia, astroloogia ja tarot’i üheks terviklikuks süsteemiks. See süntees on määranud kogu hilisemat lääne okultismi.

Lévi sügavaim panus tarot’i ajalukku oli 22 Suure Arkana kaardi sidumine 22 heebrea tähega. See ühendus ei ole pelgalt numerioloogiline. Heebrea tähestiku 22 tähte vastavad kabbala Elupuu 22 rajale, mis ühendavad 10 sefirot’i ehk jumaliku ilmnemise tasandit. Lévi sünteesi tulemusena ei olnud tarot enam eraldi okultismi süsteem, vaid kabbala visuaalne väljendus, mis kandis kogu juudi müstika sümboolikat.

Lévi tegi veel ühe ühenduse, mis on tänase päevani tarot’i süsteemi keskmes: ta sidus iga Suur Arkana kaardi astroloogilise vastega. Iga kaart vastab kas sodiaagimärgile, planeedile või elemendile:

• Maag (I) vastab Merkuurile
• Ülempreestrinna (II) vastab Kuule
• Keisrinna (III) vastab Veenusele
• Keiser (IV) vastab Jäärale
• Erak (IX) vastab Neitsile
• Õiglus (VIII või XI) vastab Kaaludele
• Surm (XIII) vastab Skorpionile
• Päike (XIX) vastab päikesele

Selliste astroloogiliste määrangute kaudu sai tarot otsene seos horoskoobi süsteemiga, mille kohta oleme kirjutanud astroloogia ja horoskoobi ajaloo postituses. Hermeetiline tarot, mida kasutavad enamus kaasaegseid tarot-lugejad, kannab seda Lévi sünteesi tänase päevani. Iga kaart, mis Suur Arkanast välja võetakse, kannab samaaegselt horoskoobi-elementi, kabbala-elementi ja iseenese sümbolilist tähendust.

Lévi mõju oma järgijatele oli tohutu. Tema raamatud said alus kirjanduseks Hermeetilise Kuldse Koidu liikmetele 1888. aastal, ning sealt edasi kogu lääne esoteerikale kuni tänase päevani.

---

Rider-Waite-Smith pakk: kaasaegse tarot’i sünd

Tarot’i ajaloos on üks otsustav kuupäev: detsember 1909. Sel kuul ilmus Londonis kirjastuses William Rider & Son uus tarot-pakk, mille kavandasid kaks Hermeetilise Kuldse Koidu liiget: okultist ja kirjanik Arthur Edward Waite (1857-1942) ning kunstnik Pamela Colman Smith (1878-1951). Selle paki ametlik nimi oli lihtsalt Tarot Cards, kuid see on tänase päevani tuntud kui Rider-Waite-Smith pakk (RWS) või Waite-Smith pakk.²⁷

Lugu sellest, kuidas see pakk sündis, on tähelepanuväärne ja sisaldab olulise ajaloolise ebaõigluse elemente. Arthur Edward Waite oli briti okultist ja teadlane, kes oli liitunud Kuldse Koiduga 1891. aastal. Tema oli kogu paki intellektuaalse struktuuri autor: tema otsustas, kuidas paigutada Suure Arkana kaardid, milline sümbolika peab olema iga kaardil, ja kuidas süsteem on kabbala ja hermetismi sidumises.

Pamela Colman Smith, hellitavalt Pixie kutsutud, oli briti-ameerika kunstnik, kes oli sündinud Londonis 1878. aastal. Ta oli liitunud Kuldse Koiduga 1901. aastal, tutvustatud sellesse seltsi iiri luuletaja William Butler Yeats’i kaudu. Smith oli kunstilises mõttes erakordselt andekas: ta oli õppinud Pratt Institute koolis Brooklynis, ning ta kannab sünesteesiat, neuroloogilist seisundit, mille tõttu ta nägi muusikat kui värve ja kujundeid.²⁸ Just see omadus tegi temast erilise kunstniku.

Smith’i kunstiline panus pakile oli revolutsiooniline. Enne RWS pakki olid kõik tarot-pakid (Visconti-Sforzast Tarot de Marseille’ni) Väike Arkana osas abstraktsed: “Viis Mõõka” tähendas lihtsalt viit mõõka pildil, ilma narratiivse stseenita. Smith muutis selle kõik. Iga 56 Väike Arkana kaart sai temalt rikkalikuse narratiivi: Viies Mõõkas näeme kolm meest, kelle keskmes seisev mees on relvad ära võtnud, ning teised kaks taanduvad lüüa saanult. See on lugu, mida iga vaataja saab intuitiivselt lugeda.

Smith’i mõju oli uskumatu. Tema pakk muutis tarot’i lugemise demokraatlikuks: enam ei pidanud tarot-lugeja olema kabbala õpetlane, vaid sai töötada visuaalsete narratiivide kaudu. See on peamiseks põhjuseks, miks RWS pakk on tänase päevani maailma populaarsem tarot-pakk, üle 100 miljoni eksemplari levitatud.²⁹

Smith’i ajalooline ebaõiglus on aga tähelepanuväärne. Pikka aega oli pakk tuntud kui “Rider-Waite”, välja jättes Smith’i nime. Tema sai oma töö eest väikese ühekordse tasu, ei mingisuguseid honorare paki müügilt, ning suri vaesuses Cornwall’is 1951. aastal, ilma et oleks oma tarot-paki kuulsust kogenud. Alles 1980. aastatest hakkasid uurijad ja tarot-kogukond Smith’i õigust tunnustama, ning paki nimi on muutunud üha enam Rider-Waite-Smith või lihtsalt Waite-Smith, et anda Smith’ile sobiv au.

---

Tarot’i struktuur ja 22 Suur Arkana kaarti

Tarot-pakk koosneb 78 kaardist, mis on jagatud kahte ossa.

Väike Arkana ehk väiksemad saladused koosneb 56 kaardist, mis on jaotatud nelja mastiks, igaühes 14 kaarti. Pulgad (wands) vastavad tule elemendile, sümbolisoides loovust ja energiat. Karikad (cups) vastavad vee elemendile, sümbolisoides emotsioone ja suhteid. Mõõgad (swords) vastavad õhu elemendile, sümbolisoides mõtteid ja konflikte. Pentaklid (pentacles) vastavad maa elemendile, sümbolisoides materiaalset maailma ja praktilisi asju. Iga mastis on 10 numbrikaarti (Äss-10) ja 4 õukonnakaarti (Sulane, Rüütel, Kuninganna, Kuningas).

Suur Arkana ehk suuremad saladused koosneb 22 sümboolsest kaardist, mis kannavad arhetüüpseid pealkirju ja tähendust. Need on kogu paki vaimne süda, ning iga kaart kannab sügavat sümboolikat. Lolli teekonna kontseptsioon, mille pakkus välja Eden Gray oma teoses A Complete Guide to the Tarot (1970), näeb kogu Suure Arkanat kui inimese vaimse arengu kaardistust: Loll (0) alustab oma teekonda ja läbib järk-järgult kõik etapid kuni Maailmani (XXI), saavutades terviklikkuse.

Siin on kõik 22 Suur Arkana kaarti koos nende klassikaliste tähendustega:

0. Loll (The Fool) — uue alguse, naiivse usalduse, hüppe tundmatusse sümbol. Astroloogiline vaste: Uraan või Õhk element.

I. Maag (The Magician) — tahte, loovuse, manifesteerimise sümbol. Astroloogiline vaste: Merkuur.

II. Ülempreestrinna (The High Priestess) — intuitsiooni, saladuse, sisemise tarkuse sümbol. Astroloogiline vaste: Kuu.

III. Keisrinna (The Empress) — viljakuse, looduse, emaliku armastuse sümbol. Astroloogiline vaste: Veenus.

IV. Keiser (The Emperor) — struktuuri, võimu, isaliku autoriteedi sümbol. Astroloogiline vaste: Jäär.

V. Paavst (The Hierophant) — traditsiooni, religiooni, ametliku õpetuse sümbol. Astroloogiline vaste: Sõnn.

VI. Armastajad (The Lovers) — valiku, suhete, ühinemise sümbol. Astroloogiline vaste: Kaksikud.

VII. Sõjavanker (The Chariot) — kontrolli, võidu, eesmärgile pürgimise sümbol. Astroloogiline vaste: Vähk.

VIII. Jõud (Strength) — sisemise tugevuse, julguse, õrnuse jõu sümbol. Astroloogiline vaste: Lõvi.

IX. Erak (The Hermit) — sisemise otsingu, eraldumise, tarkuse sümbol. Astroloogiline vaste: Neitsi.

X. Saatuseratas (Wheel of Fortune) — muutuse, tsükli, õnne pöörde sümbol. Astroloogiline vaste: Jupiter.

XI. Õiglus (Justice) — tasakaalu, õigluse, karma sümbol. Astroloogiline vaste: Kaalud.

XII. Põetud Mees (The Hanged Man) — alistumise, ohvri, vaatenurga muutuse sümbol. Astroloogiline vaste: Neptuun või Vesi element.

XIII. Surm (Death) — transformatsiooni, lõpu, taastsünni sümbol. Astroloogiline vaste: Skorpion.

XIV. Mõõdukus (Temperance) — tasakaalu, integratsiooni, alkemia sümbol. Astroloogiline vaste: Ambur.

XV. Kurat (The Devil) — kammitsete, materialismi, varjupoole sümbol. Astroloogiline vaste: Kaljukits.

XVI. Torn (The Tower) — äkilise muutuse, valeväärtuste kokkuvarisemise sümbol. Astroloogiline vaste: Marss.

XVII. Täht (The Star) — lootuse, inspiratsiooni, taevase juhtimise sümbol. Astroloogiline vaste: Veevalaja.

XVIII. Kuu (The Moon) — alateadvuse, illusiooni, müstilise pinge sümbol. Astroloogiline vaste: Kalad.

XIX. Päike (The Sun) — rõõmu, edukuse, lapseliku selguse sümbol. Astroloogiline vaste: Päike.

XX. Kohtumõistmine (Judgement) — ärkamise, kutse, taastsündimise sümbol. Astroloogiline vaste: Pluuto või Tuli element.

XXI. Maailm (The World) — täiuslikkuse, terviklikkuse, lõpuleviiduse sümbol. Astroloogiline vaste: Saturn.

Iga neist kaartidest kannab mitmekihilist tähendust. Kabbala vaates vastab iga kaart heebrea tähele ja Elupuu rajale. Astroloogia vaates vastab iga kaart planeedile, sodiaagimärgile või elemendile. Numeerilises vaates kannab iga kaart oma arvu sümboolikat. Kaardi pilt ise (eriti Smith’i RWS-i versioonis) annab veel ühe tähenduskihi. Kaasaegne tarot-lugeja saab nendele kihtidele tugineda väga erinevatel viisidel, sõltuvalt oma traditsioonist ja õpetajast.

---

Tänapäeva tarot ja sotsiaalmeedia revolutsioon

21. sajandil on tarot kogenud uut taassündi, mis on võrreldav 19. sajandi okultismi taassünniga mõju mõttes. Sotsiaalmeedia on muutnud tarot’i miljonite noorte inimeste igapäevaseks tööriistaks.

Indie-tarot-pakid on viimase kümnendi suur nähtus. Erinevalt klassikalisest perioodist, kus oli vähe domineerivaid pakke (Tarot de Marseille, Rider-Waite-Smith, Thoth Tarot), on tänapäeval tuhandeid uusi tarot-pakke loodud iseseisvate kunstnike poolt. Kickstarteri ja Etsy kaudu finantseeritakse uusi pakke regulaarselt, ning iga uus pakk pakkub omaette kunstilist visiooni ja sümbolika.

Erinevad temaatilised pakid kajastavad kaasaegse mitmekesisuse: feministlikud pakid, LGBTQ+-inklusiivsed pakid, eri kultuuritraditsioonidest inspireeritud pakid (jaapani, india, slaavi, aafrika), kaasaegse gooti või alternatiivkultuuri pakid, kunstinäituste pakid. Rider-Waite-Smith jääb endiselt standardiks, kuid kaasaegne tarot-lugeja võib omada 5-20 erinevat pakki, igaüks oma kasutuse jaoks.

Sotsiaalmeedia tarot-kogukonnad on #WitchTok, #TarotTok ja #TarotInstagram. Need kogukonnad on muutnud tarot’i noorte (eriti naiste ja LGBTQ+ kogukondade) identiteedi tööriistaks. Co-Star, The Pattern, Labyrinthos ja teised rakendused on toonud tarot’i miljonite inimeste taskutesse, sageli koos astroloogiliste analüüsidega.

Tarot kui psühholoogiline tööriist on suur kaasaegne suund. Klassikaline ennustamine on muutunud paljude tarot-lugejate jaoks iseenese reflekteerimiseks: kaart, mis välja tõmmatakse, ei “ennusta” tulevikku, vaid annab mõtisklusalust kasutaja praeguse olukorra üle. See lähenemine on otseselt mõjutatud Carl Jungi psühholoogiast, kus Jungi arhetüübid vastavad otse Suure Arkana kaartidele.

Eesti kontekstis on tarot kasvanud viimaste aastatega märgatavalt. Mitmed eestlased on välja töötanud eestikeelseid tarot-pakke, korraldatakse tarot-õpetuse kursuseid, ning sotsiaalmeedias on aktiivseid eestikeelseid tarot-lugejaid kümneid. See on niši-, kuid kasvav valdkond.

---

Kokkuvõte

Tarot’i ajalugu on 600 aastat pikk ja äärmiselt mitmekesine. See sündis 15. sajandi Põhja-Itaalia mängukaartidena, kohanes 18. sajandi okultismi süsteemiks, sai 19. sajandi keskel Eliphas Lévi käes kabbala ja horoskoobi süsteemiga seotud, ning saavutas oma kaasaegse vormi 1909. aastal Pamela Colman Smith’i ja Arthur Edward Waite’i koostöös. 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi alguses on tarot muutunud populaarseks psühholoogiliseks tööriistaks, mis on jõudnud miljonite inimeste igapäevaellu.

Iga sajand on lisanud tarot’ile uue kihi. 15. sajand andis 78 kaardi struktuuri ja Suure Arkana 22 arhetüüpset pilti. 18. sajand pakkus okultismi raamistiku ja idee tarot’i kui ennustamise tööriistaga. 19. sajand sidus tarot’i kabbalaga ja horoskoobi süsteemiga. 20. sajand demokratiseeris tarot’i Pamela Colman Smith’i revolutsioonilise kunstilise paki kaudu. 21. sajand on toonud sotsiaalmeedia kogukonnad ja indie-pakkide plahvatuse, mis on tarot’i muutnud kaasaegse vaimse maastiku keskseks elemendiks.

Tarot ja horoskoop on tänase päeva kaks kõige populaarsemat lääne ennustustööriista. Mõlemad jagavad sügavaid juuri lääne esoteerikaga, mõlemad on hermeetilise traditsiooni kaudu omavahel seotud, ja mõlemad on tänapäeval kättesaadavad igale, kellel on huvi sügavamale sukelduda. Kaasaegne tarot-praktika on kihiline, rikas ja äärmiselt avatud. Igaüks võib leida endale sobiva paki, sobiva traditsiooni, sobiva õpetaja, ning alustada oma teekonda lääne esoteerika visuaalse maailma sees.

Rongabutiigi kollektsioon kannab seda sümboolset pärandit edasi. Tarot’i sümbolid (eriti Surm-kaardi sümbolika, Eraku ühildumine eraldumise ja sisemise otsingu kujundiga, Tornituur kui transformatsiooni märk) on otseselt seotud alkemistliku ja memento mori traditsiooniga, millest oleme kirjutanud eraldi postitustes. Iga kolju-sümbol, iga gooti motiiv tarot-paki sees kannab samasugust väge, mida lääne esoteerika on kandnud kuus sajandit. Vaata meie sümboolikarikaste ehete kollektsiooni siin.

---

Joonealused viited

²⁵ Dummett, The Game of Tarot (Duckworth 1980); ka Wikipedia, “Tarot” sissekanne.

²⁶ Decker ja Dummett, A History of the Occult Tarot, 1870-1970 (Duckworth 2002), lk 11-22; Hanegraaff, Esotericism and the Academy, lk 240-243.

²⁷ “Rider-Waite Tarot”, Wikipedia (uuendatud mai 2026); CNN, “The history and meaning behind the most popular tarot cards” (2023).

²⁸ “Pamela Colman Smith”, Wikipedia (uuendatud märts 2026); Artnet News, “Pamela Colman Smith Was the Artist and Occultist Who Designed the Iconic Tarot Deck” (2022).

²⁹ “Rider-Waite Tarot”, Wikipedia.

---

Allikad

Decker, Ronald ja Michael Dummett. A History of the Occult Tarot, 1870-1970. London: Duckworth, 2002.

Decker, Ronald, Thierry Depaulis ja Michael Dummett. A Wicked Pack of Cards: The Origins of the Occult Tarot. London: Duckworth, 1996.

Dummett, Michael. The Game of Tarot: From Ferrara to Salt Lake City. London: Duckworth, 1980.

Dummett, Michael. The Visconti-Sforza Tarot Cards. New York: George Braziller, 1986.

Gray, Eden. A Complete Guide to the Tarot. New York: Crown, 1970.

Greer, Mary K. Women of the Golden Dawn: Rebels and Priestesses. Rochester: Park Street Press, 1995.

Kaplan, Stuart R. Encyclopedia of Tarot, Volumes 1-4. Stamford: U.S. Games Systems, 1978-2005.

Place, Robert M. The Tarot: History, Symbolism, and Divination. New York: Penguin, 2005.

Waite, Arthur Edward. The Pictorial Key to the Tarot. London: William Rider & Son, 1911.

Veebiallikad:
Wikipedia “Tarot” sissekanne,
CNN — The history and meaning behind the most popular tarot cards,
Artnet News — Pamela Colman Smith profile.