Kas kurioosumite ja kummalisuste subkultuur on kasvav trend
Loomakolju, raamitud putukas, vana meditsiiniinstrument ja ebatavaline ehe võivad sattuda samale müügiletile. Rongabutiigi valikust leiab isegi oravatopise, kellele on antud tilluke vibu. Ühele vaatajale võib selline ese tunduda kõhe, teine uuriks, kuidas ta on valmistatud, kolmas tahaks ta oma raamaturiiulile viia.
Rahvusvaheliselt kasutatakse sellise kogumise ja esemeloomingu kohta sageli nimetust oddities and curiosities. Kurioosumite ja kummalisuste subkultuur ühendab huvisid, mis võivad esmapilgul tunduda üsna kauged: loodusteaduslik kogumine, topiste valmistamine, tume kunst, antiikesemed ja alternatiivsed ehted. Oddities & Curiosities Expo valikus kohtuvadki luud, preparaadid, ehted ja kunst. [1]
Mis paneb inimese surnud putukat raamima või loomaluud ehtena kandma? Ja kuidas leiavad üksteist inimesed, kelle jaoks selline ese on ilus?
Mis ühes kummalises esemes köidab
Kurioosum on siin ese, mis tõmbab tähelepanu oma vormi, päritolu või loo tõttu. Selle väärtus ei pea seisnema harulduses ega hinnas. Teokarp, ebatavaline luu või vana klaaspudel võib olla kogu algus. Koguja valik määrab, millised esemed kõrvuti satuvad ja mida nende juures vaadatakse.
Kunstnik Mark Dion kirjeldab Kunsthalle Praha intervjuus, kuidas tema tähelepanu köitsid juba lapsena omapärased esemed. Kirbuturg, kurioosumipood ja muuseum kujundasid sellest hiljem kunstipraktika. Tema jaoks võivad esemed uue tähenduse saada ka lihtsalt üksteise kõrvale asetamisest. [2]
See aitab mõista riiulit, kus mineraal seisab kõrvuti kolju ja vana meditsiiniinstrumendiga. Üks ese juhib pilgu loomulikule vormile, teine keha ehitusele, kolmas sellele, kuidas inimesed on keha uurinud. Omanik ei pea seejuures ehitama teadusmuuseumi. Ta võib valida asju värvi, kuju, isikliku mälestuse või huumori järgi.
New Yorgi taksidermist Divya Anantharaman meenutab oma veebilehel lapsepõlves kogutud kive, teokarpe ja lilli. Kui sisalik sääsepüüdjas hukkus, proovis ta ka selle oma kogusse lisada. Loom hakkas peagi haisema ning õpetas talle esimest korda midagi lagunemisest. Tema kirjeldatud huvi anatoomia ning elusa ja surnu piiri vastu kasvas välja just looduse uurimisest. [3]
Muuseumist moe ja käsitöö juurde
Anantharaman lahkus moemaailma palgatöölt ning töötas Morbid Anatomy muuseumi taksidermistina. Tema loomingusse kuuluvad topised, skeletid, putukaväljapanekud, ehted ja kantav kunst; ta töötab ka muuseumitopiste ning ajalooliste esemete säilitamisega. Ühe tegija töö võib seega liikuda teadusliku väljapaneku, kunstiteose ja ehte vahel. [4]
Kanadas tegutsev Hellebane'i looja Emily Grace alustas enda sõnul 2018. aastal putukapreparaatidest. Hiljem lisandusid luudest ehted ja joonistused. Kohalikud turud meeldivad talle võimaluse pärast inimestega kohtuda, lugusid jagada ning luudest ja loodusest rääkida. [5]
Need näited aitavad seletada, miks eri esemed kohtuvad samas nišis. Putuka raamimine õpetab vaatama väikeseid detaile; luu võib pakkuda ehte jaoks valmis vormi; topis annab võimaluse töötada poosi ja ilmega. Oskused ja materjalid võivad liikuda ühest tööst teise. Koguja saab omakorda valida eseme, mis sobib tema koju või mida ta tahab kanda.
Kõik need huvid ei ole üks ja sama. Metallist koljumotiiviga ripats ja päris loomakolju on eri asjad. Gooti esteetika võib kurioosumitega kattuda, kuid putukakogu ei tee omanikust gooti ega nõida. Ühine müügikoht lubab eri huvidega inimestel kohtuda ilma ühise maailmavaate nõudeta.
Vana huvi saab uusi vorme
Looduslike ja valmistatud esemete kõrvuti eksponeerimisel on pikk ajalugu. Royal Collection Trust kirjeldab 16. sajandi Euroopa õukondade kurioosumikabinette, kus kogu näitas ka omaniku teadmisi, kontakte ja positsiooni. [6]
Tänane kodune kurioosumiriiul võib sellele sarnaneda, kuid omanik ei pea jätkama mingit katkematut renessansitraditsiooni. Vanemad kogud pakuvad eeskuju: asjad võivad üksteise kõrval küsimusi tekitada enne, kui nad rangelt lahtritesse jagatakse. Dion rõhutab samuti ajalooliste kabinettide isiklikku, koguja maitsest sõltuvat iseloomu. [2]
Ka inimesena tegutsev loom ei sündinud Instagramis. Artsy ülevaade meenutab viktoriaanlikke topisestseene, kus loomad osalesid inimlikes tegevustes. Samas artiklis kirjeldatakse Amber Maykuti nüüdisaegseid töid, näiteks kanuuga sõitvat vöötoravat ja punkarist hiirt. [7]
Rongabutiigi vibukütist orav sobib selle esemeliigi näiteks. Looma poos, miniatuurne relv ja postament muudavad ta tegelaseks. Vaataja võib korraga märgata topise valmistamise oskust ja olukorra absurdsust. Kõhedus ja naljakus mahuvad samasse esemesse.
Internetist leiab nii eseme kui ka õpetaja
Nähtavuse muutust aitab mõista võimalus oma huvi jagada. Artsy 2018. aasta intervjuudes seostas Evolution Store'i juht Julianna Stevens internetti ja sotsiaalmeediat taksidermia laiema kättesaadavusega: sellega saab kokku puutuda Instagramis või kirbuturul. Samas loos rääkisid tegijad varasemast vajadusest õpetaja leidmiseks kaugele reisida. [7]
Anantharamani veebileht suunab algajaid praegu juhendmaterjalide, töötubade, erialaliitude ja Discordi õppekogukonna juurde. Ta peab oluliseks ka nähtavust ja ruume, kus mitmesuguse taustaga inimesed end teretulnuna tunnevad. [3]
Seda ei maksa taandada jutuks, et noored naised avastasid meeste vana ameti. Anantharaman juhib tähelepanu sellele, et naisi on valdkonnas olnud varemgi. Muutuda võib ligipääs oskustele ja võimalus ennast tegijana näha. Õpetuse olemasolu tähendab samuti, et huvi ei pea jääma üksnes piltide vaatamiseks. [3]
Joanna Ebensteini loodud Morbid Anatomy algas 2007. aastal blogina. Sellest kasvasid välja raamatukogu, loengud, näitused, töötoad ja muud ettevõtmised. Siin on konkreetne näide, kuidas piltide ja tekstide ümber koondunud huvi sai füüsilisi kohtumispaiku ning õppimisvõimalusi. [8]
Instagrami, veebipoodide ja õppekogukondade mõju on nendes lugudes nähtav. Sellest ei pea tegema järeldust, et üks platvorm kogu nähtuse tekitas. Samuti pole põhjust nimetada kurioosumeid TikToki trendiks ainult sellepärast, et mõni video palju vaatajaid kogub. Esemete ja oskuste jagamisel on praegustest lühivideoplatvormidest pikem ajalugu.
Ilu ja ebamugavus võivad koos olla
Kolju riiulil toob surma nähtavale. Kuid selle vaatamine võib tähendada ka huvi hammaste kuju, lõualuu ehituse või looma elu vastu. Sama ese võib ühele inimesele olla anatoomiline leid, teisele mälestus ja kolmandale sisustuse keskpunkt.
Ebenstein kirjeldas 2016. aasta intervjuus, kuidas teda köitis loodusearmastus, mis hõlmas ka elu tumedamaid külgi. Euroopas nähtud kaunistatud reliikviad avardasid tema arusaama sellest, kuidas ilu ja surm võivad ühes väljapanekus kokku saada. Morbid Anatomyga tahtis ta luua võimaluse surma vaadata ja selle üle mõelda. [9]
See on ühe kuraatori seletus oma tööle. Kõigi kurioosumikogujate motiivid ei pea olema nii filosoofilised. Mõnikord meeldib inimesele putuka värv või hiiretopise ilme. Ka rõõm kummalisest esemest on piisav põhjus selle omamiseks; kogu ei vaja alati suurt manifesti.
Materjali päritolu on osa vestlusest
Loomsete materjalide kasutamine toob eseme kõrval jutuks ka selle päritolu. Emily Grace selgitab oma kodulehel, milliseid kõrvalsaadusi ja leitud materjale ta kasutab ning milliseid hankimisviise ta väldib. Anantharaman kirjeldab eraldi oma allikaid, sealhulgas loomapidajatelt saadud surnud loomi ja teiste taksidermistide ülejääke. [5, 16]
Sellised kirjeldused näitavad, et materjali päritolu on nende tegijate töö oluline osa. See võib muuta topise vastuvõetavaks inimesele, kellele ei meeldiks mõte spetsiaalselt selle valmistamiseks tapetud loomast. Samas ei tähenda sõna „eetiline” automaatselt ühesuguseid valikuid. Tegijate põhimõtted ja materjalide teekonnad võivad erineda.
Vanade esemete ning loomsete kõrvalsaaduste kasutamine haakub taaskasutuse huviga. Üksnes luu või vana raami kasutamisest ei saa siiski järeldada kogu toote väikest keskkonnamõju. Lugejale on kasulikum konkreetne selgitus materjali kohta kui üldine roheline lubadus. Ka erimeelsus selle üle, milliseid esemeid üldse eksponeerida, kuulub selle kultuuri juurde.
Laat annab hajutatud huvidele kohtumispaiga
Belgia De Duystere Markti korraldaja Wes kirjeldab, kuidas metsaretkede ja kirbuturgude huvist kujunes kogujate võrgustik. Sotsiaalmeedia ja kasutatud asjade platvormid aitasid kontakte luua; hiljem sündis mõte inimesed kokku tuua. Esimene toimunud laat peeti 2022. aastal. [10]
Tema jutustuses kohtuvad kurioosumid punk- ja metal-kontsertide korraldamise kogemusega. Üritustele lisandusid töötoad, muusika ja etteasted. See aitab näha alternatiivkultuuri ning kogumise ühendust praktilisel tasandil: samas kohas saab vaadata esemeid, õppida oskust ja kuulata bändi. [10]
Selline kohtumine erineb üksinda veebipoe sirvimisest. Külastaja saab tegijalt küsida, kuidas ese valmis, ning näha teisi inimesi, kelle huvi talle tuttav tundub. Ühine nimi ja koht muudavad hajutatud tegevused nähtavaks ka neile, kes alles avastavad, et niisugune maailm on olemas.
Kas kasv on päris
Mõne üritusesarja haare on tõepoolest suurenenud. Oddities & Curiosities Expo Põhja-Ameerika tuuriteadetes oli 2024. aastaks 31, 2025. aastaks 41 ja 2026. aastaks 40 linna. Need on korraldaja avaldatud plaanid, mitte huviliste loendus. Arvud näitavad laiemat korralduslikku haaret, kuid mitte katkematut iga-aastast kasvu. [11, 12, 13]
See on piisav põhjus võtta nähtust tõsiselt, ilma et peaks kuulutama seda plahvatuslikuks ülemaailmseks trendiks. Tuurid, turud ja õppekogukonnad annavad olemasolevale huvile rohkem kohti, kus väljenduda. Kui palju uusi inimesi juurde tuleb ja kui palju leiavad vanad huvilised lihtsalt üksteise üles, jääb nende allikate põhjal lahtiseks.
Kuidas see Eestis välja paistab
Eestis leiab sama huvide ristumise konkreetseid näiteid. Tallinna KOA kirjeldab vanade pisiraamide ümbertöötamist ning putukate, konnade ja teiste kurioosumitega esemeid. [14] Rongabutiigi luuehted ja topiselooming näitavad omakorda, kuidas looduslik vorm saab kantavaks või koju paigutatavaks esemeks.
Looduslike objektide kogumisel on siin ka teistsugune, teaduslik taust. Eesti Loodusmuuseumi zooloogiline kogu hõlmab putukaid, topiseid, märgpreparaate, sarvi ja luid; kogude kujunemises on oma osa olnud eraisikute kogudel ja annetustel. [15]
Muuseum tõstab näiteks esile kunstnik-kujundaja Tiit Marnoti liblikakogu ja graafik Günther-Friedrich Reindorffi putukakogu. Kunstniku pilk ning huvi looduse vastu võivad niisiis kokku saada ka väljaspool tänast kurioosumiturgu. [15]
Muuseumi putukakarp ja kodune raamitud putukas võivad pealtnäha sarnaneda, kuid nende eesmärgid erinevad. Ühes talletatakse teaduslikku teavet, teises võib esikohal olla kuju või isiklik maitse. Sama tiivamuster võib köita nii uurijat kui ka inimest, kes valib oma seinale pilti.
Mõne kohaliku tegija olemasolust ei saa Eesti kasvutempot välja lugeda. Küll aga saab nende esemete kaudu näha, et teema ei piirdu välismaiste suurlaatadega. Ka siin on võimalik kanda päris luudest ehet või asetada riiulile loomategelane, kelle juures kohtuvad käsitöö, loodus ja huumor.
Kummalisel maitsel on lihtsam seltskonda leida
Kurioosumite ja kummalisuste subkultuuri juures on hästi nähtav eri huvide koondumine. Looduskogumine, topised, tume kunst ja alternatiivsed ehted saavad jagada müügikohta, õpetajat või publikut. Tegijate lood ning laienenud üritusevõrgustikud näitavad, kuidas selline huvi leiab rohkem väljundeid.
Kõige huvitavam muutus võibki olla see, et omapärane maitse ei pea jääma üksikuks harrastuseks. Putukat raamida sooviv inimene saab leida õpetaja; luuehte tegija ostja; koguja turu, kus leidub sama huviga inimesi. Me ei tea, kas kogu maailma huviliste arv kiiresti kasvab. Näeme aga konkreetseid kohti ja võrgustikke, kus eri huvid kokku saavad.
Allikad
1. Oddities & Curiosities Expo. About us. odditiesandcuriositiesexpo.com ↩
2. Kunsthalle Praha. Artwork from distant future: An interview with Mark Dion. Intervjueerija Christelle Havranek. www.kunsthallepraha.org ↩
3. Gotham Taxidermy. Frequently asked questions. www.gothamtaxidermy.com ↩
4. Gotham Taxidermy. About. www.gothamtaxidermy.com ↩
5. Hellebane. About and Ethics. www.hellebane.com ↩
6. Royal Collection Trust. Wunderkammer Cabinet of Curiosities. www.rct.uk ↩
7. Leckert, Oriana. Inside the Eccentric World of Ethical Taxidermy Art. Artsy, 27.12.2018, uuendatud 08.01.2019. www.artsy.net ↩
8. Morbid Anatomy. Blog. www.morbidanatomy.org ↩
9. Rachel, T. Cole. Joanna Ebenstein on the pleasures of morbidity. The Creative Independent, 29.09.2016. thecreativeindependent.com ↩
10. De Duystere Markt. History. www.deduysteremarkt.com ↩
11. Oddities & Curiosities Expo. 2024 North American Tour Schedule. odditiesandcuriositiesexpo.com ↩
12. Oddities & Curiosities Expo. 2025 North American Tour Schedule. odditiesandcuriositiesexpo.com ↩
13. Oddities & Curiosities Expo. Oddities and Curiosities Expo Announces 2026 Tour. odditiesandcuriositiesexpo.com ↩
14. KOA Store. Collectible Artefacts. koastore.eu ↩
15. Eesti Loodusmuuseum. Zooloogiline kogu. loodusmuuseum.ee ↩
16. Gotham Taxidermy. Sourcing and Ethics. www.gothamtaxidermy.com ↩
